Päikesekiirgus on üks peamisi naha enneaegse vananemise põhjuseid. Kortsud, pigmendilaigud ja naha lõtvumine on suuresti tingitud aastatepikkusest UV-kiirguse mõjust. Samal ajal on liigne päike ka nahavähi riskitegur. Hea uudis on see, et päikesekaitse on üks lihtsamaid ja tõhusamaid samme naha tervise heaks – ja see ei puuduta ainult suve.
UVA ja UVB
Päikese ultraviolettkiirgusest jõuavad maapinnale peamiselt UVA- ja UVB-kiired. UVB-kiirgus põhjustab päikesepõletust ja mängib suurt rolli nahavähi tekkes. UVA-kiirgus tungib nahka sügavamale, aitab kaasa naha vananemisele ja pigmendilaikude tekkele ning läbib ka aknaklaasi ja pilvi. Seepärast on oluline valida laia toimespektriga kaitse, mis kaitseb mõlema eest. Euroopas tähistatakse UVA-kaitset sageli ringi sees oleva UVA-sümboliga.
Mida tähendab SPF
SPF ehk päikesekaitsefaktor näitab eelkõige kaitset UVB-kiirguse eest. Mida suurem number, seda parem kaitse, kuid ükski kreem ei blokeeri kiirgust täielikult. Igapäevaseks kasutamiseks soovitavad nahaarstid tavaliselt vähemalt SPF 30. Pika õues viibimise, mere, lume või mägede korral on mõistlik valida kõrgem kaitse.
Kuidas kreemi õigesti kasutada
Kõige sagedasem viga on liiga väike kogus. Ameerika Dermatoloogide Akadeemia (AAD) järgi kulub ainuüksi näole vähemalt teelusikatäis ja kogu riietega katmata kehale umbes 30 ml. Kanna kreem peale umbes 15 minutit enne õue minekut ja uuenda iga kahe tunni järel ning pärast ujumist, higistamist või rätikuga kuivatamist. Ära unusta kõrvu, kaela tagaosa, käeseljad ja huuli – viimaste jaoks sobib SPF-iga huulepalsam. Päikesekaitsekreem ei ole põhjus päikese käes kauem viibida.
Ka talvel ja pilvisel päeval
Eestis on suvel UV-indeks sageli piisavalt kõrge, et põhjustada põletust, eriti keskpäeval. Talvel on UV-kiirgus nõrgem, kuid lumi peegeldab kiirgust ja suurendab seda mägedes ja suusarajal oluliselt. Pilvisel päeval jõuab suur osa UV-kiirgusest siiski maapinnale. Kui veedad päeva siseruumides, on kaitse vajadus väiksem, kuid aknast sisse paistev UVA-kiirgus mõjutab nahka siiski.
Riided, müts ja vari
Päikesekreem on vaid üks osa kaitsest. Keskpäeval, tavaliselt kella 12 ja 16 vahel, on kiirgus kõige tugevam ja siis tasub otsida varju. Laia äärega müts kaitseb nägu, kõrvu ja kaela, UV-kaitsega päikeseprillid silmi ja õrna silmaümbruse nahka. Tihedalt kootud riietus kaitseb paremini kui õhuke kangas.
Päike ja iluprotseduurid
Pärast keemilist koorimist, laserprotseduuri, mikronõelravi või retinoididega hooldust on nahk päikesele eriti tundlik ning pigmendilaigud võivad tekkida kergemini. Sellisel ajal on igapäevane kõrge kaitsefaktoriga päikesekaitse eriti oluline ja tugevat päikest tuleb vältida. Seepärast tehakse paljusid koorimisi just sügisel ja talvel. Küsi alati kosmeetikult, kui kaua pärast protseduuri tuleb päikest vältida. Ka mõned ravimid, näiteks teatud antibiootikumid, võivad nahka valgustundlikuks muuta – loe ravimi infolehte.
Solaarium
Solaariumi UV-kiirgus kahjustab nahka samamoodi nagu päike ning suurendab nahavähi riski. Rahvusvaheline vähiuuringute agentuur on liigitanud UV-kiirgust kiirgavad päevitusseadmed inimesele vähki tekitavaks. Kui soovid päevitunud jumet, on ohutum valik isepruunistav kreem, kuid pea meeles, et see ei kaitse päikese eest.
D-vitamiin
Paljud muretsevad, et päikesekaitse takistab D-vitamiini tootmist. Tegelikkuses kasutavad inimesed kreemi harva nii põhjalikult, et see D-vitamiini tootmise täielikult peataks. Eestis on talvel päikest D-vitamiini tootmiseks niikuinii liiga vähe ja paljud kasutavad sel ajal lisandit; sobiva annuse kohta küsi perearstilt või apteekrilt.
Jälgi oma nahka
Vaata kord kuus üle oma sünnimärgid. Kui märkad uut, kiiresti kasvavat, ebaühtlase värvi või servaga, sügelevat või veritsevat moodustist, näita seda perearstile või nahaarstile. Varakult avastatud nahavähk on enamasti hästi ravitav. Kui sul on palju sünnimärke, hele nahk või suguvõsas nahavähki, küsi arstilt, kui sageli peaksid nahka kontrollima.
Kuidas valida endale sobiv toode
Rasusele ja aknele kalduvale nahale sobivad kerged geeli- või vedeliku tekstuuriga tooted, millel on märge „mittekomedogeenne“. Kuiv nahk eelistab kreemjamaid tooteid, mis samal ajal niisutavad. Tundlik nahk talub sageli paremini mineraalseid UV-filtreid, nagu tsinkoksiid ja titaandioksiid, ning lõhnaainevabu tooteid. Toonitud päikesekaitse sobib neile, kes soovivad ühtlustada jumet ja kaitsta nahka ka nähtava valguse mõjul tekkiva pigmentatsiooni eest. Kõige parem toode on see, mida kasutad meelsasti iga päev.
Päikesekaitse ja meik
Meigi all kantakse päikesekaitsekreem tavaliselt viimase hooldussammuna enne jumestuskreemi. Jumestuskreemi või puudri SPF ei asenda päikesekaitsekreemi, sest neid kantakse nahale palju väiksemas koguses, kui on vaja märgitud kaitse saavutamiseks. Päeva jooksul kaitse uuendamiseks meigi peale sobivad päikesekaitsepudrid või -spreid, kuigi nende kaitse on väiksem kui korralikult peale kantud kreemil.
Lapsed ja päike
Laste nahk on õrnem ja põletub kergemini. Imikuid ei tohi panna otsese päikese kätte; varjus olemine, riided ja müts on neile peamine kaitse. Suurematele lastele kasuta lastele mõeldud laia toimespektriga päikesekaitset ning jälgi, et nad mängiksid keskpäeval varjus. Lapsepõlves saadud päikesepõletused suurendavad hilisemat nahavähi riski, seega on lapse nahka hoides tegemist ka tulevikuinvesteeringuga.
Kui põletus siiski tekib
Päikesepõletuse korral mine varju, jahuta nahka leige duši või niiske kompressiga ja kasuta lõhnatut niisutavat kreemi või geeli. Joo piisavalt vett. Ära torka ville katki. Kui põletus on ulatuslik, villiline või kaasneb palavik, peavalu või iiveldus, pöördu arsti poole. Põlenud nahale ei tehta koorimisi ega muid salongihooldusi enne, kui nahk on täielikult paranenud.
Kokkuvõte
Lai toimespekter, vähemalt SPF 30, piisav kogus ja regulaarne uuendamine, lisaks müts, prillid ja vari keskpäeval – need lihtsad harjumused kaitsevad nahka nii vananemise kui ka nahavähi eest. Igapäevane päikesekaitse on üks parimaid investeeringuid naha ilusse.
Märkus: see artikkel on üldine teave ega asenda arsti või nahaarsti nõuannet.